Daalia "Piccolo" (mix)

Aeddaalia "Piccolo" (värvide segu) - Dahlia variabilis.
Efektne madalkasvuline daalia aeda ja kimpudesse.
Kompaktne taim moodustab kuni 35 cm kõrgused püstised, tugevad ja nõtked varred. Intensiivset ja mitmekesiseimat värvust ilusad õisikud 10-12 cm läbimõõduga.
Kõrgus kuni 35 cm.  Tänu kompaktsusele ja kestvale õitsemisele sobib väga hästi eredaks ääristaimeks, segapeenrasse, aga ka aiavaasi ja rõdukasti. 
1,0 g = 110 seemet.

* Daalia haigused ja kahjurid. 
Mugulate mädanemine. Seen, mis seda haigust põhjustab, elutseb daalia vartel ja mugulatel, eriti talvituvatel. Infektsioon võib levida kaugemale seene koniidide ja mütseeliga tervete mugulate vahetul kokkupuutel haigetega. Haigust iseloomustab mugulate närbumine. Mugula pinnale tekib pruunikas kude, tihti on kaetud algul valkja, hiljem roosaka kirmega, koosnedes seeneniidistikust ja eostest. Haigustekitaja kuulub ebaseente hulka ja oma arengutsüklis omab seeneniidistikku ja konidiaalseid eoskandjaid. Haigus areneb sel juhul, kui hoiule pannakse nõrgalt arenenud, valmimata, kahjustunud ja halvasti kuivatatud mugulad. Kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse olemasolu soodustab haiguse arengut. Ettevaatusabinõude puudumisel või hoiureþiimi rikkumisel võib toimuda daaliamugulate täielik kõdunemine ja kärbumine kuivmädaniku tekkimisel. Mugulate mädanik on laialt levinud ja seda kohtab kõikjal. 
Hoiustamiseks korjatakse ainult hästi arenenud ja valminud mugulaid. Mugulate väljakaevamine peaks toimuma päikeselise, kuiva ilmaga. Väljakaevatud mugulad laotada 2-3 tunniks päikeselisesse kohta, peale seda teostada järelkuivatamine varjulises kohas. Hoiukohta pannakse kihiti liiva või turbaga. Mugulate kuhjale valmistada peale katus. Hoiukoht peab olema kuiv ja jahe, õhutemperatuur +4 - +5*C. Kontrollida mugulate kahjustusi enne mahapanekut ja istutada ainult terveid mugulaid. 
Vertitsilloosne mugulate mädanemine. Vertitsilloosse kahjustumise korral daaliamugulad algul samuti närbuvad, pruunistuvad ja kõdunevad; kahjustumine toimub samadel tingimustel, kui mugulate mädanemisel fusarioossel haigestumisel.
Vertitsilloosne mädanemine erineb fusarioossest selle poolest, et sel juhul tekib haigete mugulate pinnale punakas-pruun või pruunikas sametine kiht, kujutades endast seene eoskandjate organeid. Seene koniidikandjad on pruunikas-punased, harunenud; koniidid piklikud- ellipsoodaalsed või ümarad, koniidikandjatega sama värvi. Leidub mugulatel hoiuperioodil. Tõrje sama, mis mugulate mädanemise korral. 
Lehtede, varte ja mugulate mädanemine. Tekitaja kuulub ebaseente rühma. Sagedamini kahjustab nõrgenenud, samas ka vilus kasvavaid, või siis mehaaniliselt vigastatud taimi. Esialgselt iseloomustavad haigust taime kahjustatud organitel pruunikad, laialivalgunud ja pehmenenud laigud. 
Varjus kasvades või halva õhutatuse korral tekib kahjustatud kudedele valkjas, kohev kirme, mis koosneb seeneniidistikust ja seene konidiaalse eosekandja organitest. Koniidikandjad on hulkraksed, mitmekordselt harunenud, lõppedes nööpnõelapea sarnaste moodustistega. Koniidid on ovaalsed, värvitud. Haigus tekib peamiselt daaliate vegetatsiooniperioodi lõpus ja märgatavalt varem vihmasel, jahedal suvel. Tuleb luua tingimused daalia normaalseks arenguks- vähe sademeid, kobe, lupja sisaldav muld, taimede toestamine. Reaistutamisel jätta ridade vahe 1-1,5 meetrit, taimedevahe reas 0,7-1,0 meetrit. Igale taimele jätta 1-2 peaharu. Mugulate õigeaegne koristus kuiva ilmaga. 
Baktervähk. Haigus on bakteriaalset päritolu ja seda iseloomustab kasvajate moodustumine juurtele ja juurekaelale paljudel taimedel. Kasvajad võivad saavutada keskmise kartulimugula suuruse. Moodustumise algul on kasvaja värv sama kahjustunud taimeosale ja alles suureks kasvamisel muutub selle värv pruunikaks. Suve lõpuks kasvajad kõdunevad, purunevad ja langevad maha. Bakterid säilivad mullas 3-4 aastat. Levib veetilkadega, mis kokkupuutes juure ja juurekaelaga nakatavad taime. Haiguse arengut soodustab mulla kõrge niiskus. Juure ja juurekaela haavade või vigastuste kaudu tungib haigus taimekudedesse ja kutsuvad esile kasvaja tekke. Putukate ja vihmausside olemasolu mullas suurendab infektsiooni levikut. Haigust kohtab kõikjal ja see kahjustab väga paljusid lehtpuid, põõsaid ja rohttaimi. Haigus on ohtlikum noortele taimedele ja võib esile kutsuda nende hävinemise. Istikute vähese kahjustuse korral lõigata haige koht välja. Hävitada tugevalt kahjustunud taimed. Eemaldada kasvaja, ning seejärel desinfitseerida haavu vaskvitrioli lahusega. Desinfitseerida juuresüsteemi. Vältida samal kohal baktervähki nakatuvate taimede kasvatamist enne 3-4 aastat.
Köögivilja öölane. Lehti ja õisi söövad auklikuks tõugud, kelle värv varieerub hele-rohelisest pruunini; keha on kaetud väikeste valgete täpikestega. Lilla öölane sööb varsi keskelt. Võrsed närbuvad, varred murduvad. Tõuk on punakas-lilla, piki selga punase joonega. Keha pikkus 30-40 mm, kaetud mustade tüügastega. Munad talvituvad metsikutel taimedel. Juuni kuus kolivad tõugud umbrohult kultuurtaimedele. Munemise ja tõukude valmimise ajal töödelda kahekordselt vertimekiga. Eemaldada kahjustunud võrsed, happelise mulla lupjamine, taimede kõrge muldamine.
Juuresibula lest. Lestad (täiskasvanud ja tõugud) uuristavad end mugula sisse, kus nad ka toituvad. Kahjustatud mugulad pehkivad ja kuivavad. Kahjustab paljusid sibultaimi. Täiskasvanud lest on valge, tuhmilt klaasjas, tal on neli paari jalgu. Tõrjeks kõrge agrotehnika, õige külvikord, terve istutusmateriali kasutamine, mugulate säilitamine temperatuuril +2°C- +5°C, õhuniiskust mitte üle 60%. Mulla kastmine vegetatsiooni perioodil keltaani, rogori, aktellikuga; mugulate puhtimine rogori, gautšo ja konfidoriga.